Harku vallas elav pere sai tänu valvsale kodanikule ning jalgrattaregistrile tagasi varastatud jalgratt...
Harku vallas elav pere sai tänu valvsale kodanikule ning jalgrattaregistrile tagasi varastatud jalgratta. Uus kaherattaline oli lapsele soetatud vaid vähem kui kuu aega tagasi, kui see juba varguseohvriks langes.
Tänavu aprillis ostsid Leila Krents ja tema abikaasa oma lapsele Hawaii Expressist Scott Contessa maastikuratta, millele paigaldati poes Bike-ID rattaregistri turvakleebis. Poest lahkudes oli värsketel rattaomanikel kindel kavatsus ratas ka registrisse kanda, kuid seda ei jõutudki teha, sest 9. hommikul, mil laps rattaga kooli soovis sõita, seda enam oma endisel asukohal polnud.
Kuigi üldiselt saadakse varastatud ratastest tagasi vaid 2-3%, ei kaotanud pere lootust ning ratta ostudokumentide järgi lisati rattaregistrisse ratta raami- ja Bike-ID turvakleebise number ning netist otsiti ka pilt juurde. Rattavargusest teatati ka politseile ning lisati varguskuulutus Harku valla Facebook’i-lehele.
Juba päev hiljem nägi sama valla elanik Kristjan oma elukoha trepikoja juures seismas varasemast tundmatut jalgratast. Uus erkroheline jalgratas püüdis tähelepanu ning seostus äsjanähtud Facebook’i-postitusega. Sisestanud jalgratta raaminumbri Bike-ID otsingusse, nägi Kristjan, et ratas on tõepoolest registris varastatuks märgitud. Rakendustepoest tõmmatud Bike-ID äpiga turvakleebise QR-koodi skaneerimine kinnitas kahtlust ja Kristjan võttis ühendust läbi facebook´i Leila Krentsiga, kelle pere ratta kiiresti tagasi sai. Varga üles leidmiseks võeti ühendust ka politseiga, kes pikanäpumehe tuvastamiseks uurimist alustas.
Bike-ID jalgrattaspetsialist Marden Muugi sõnutsi saadaksegi varastatud rattaid vähe tagasi eelkõige selle pärast, et ratta omandiõigust pole võimalik tõestada ega algset omanikku üles leida. “Politseile teatab vargusest vaid 10% ohvritest ning lisaks tuleb arvestada, et ka politseisse jõuab varastatud ratastest vaid murdosa,” ütleb Muuk. “Kui jalgratas on registrisse kantud, saab selle tausta kontrollida ja varastatud ratta puhul selle omanikule tagastada ka valvas mööduja või heauskne ostja.”
Muugi sõnutsi oleks see varastele tõsine heidutus, kui ratast näiteks kuulutustelehe kaudu müües võib iga ostja taskust nutitelefoni võtta, sinna ratta andmed sisestada ja kohapeal politsei kutsuda.
Harku vallas elav pere sai tänu valvsale kodanikule ning jalgrattaregistrile tagasi varastatud jalgratta. Uus kaherattaline oli lapsele soetatud vaid vähem kui kuu aega tagasi, kui see juba varguseohvriks langes.
Tänavu aprillis ostsid Leila Krents ja tema abikaasa oma lapsele Hawaii Expressist Scott Contessa maastikuratta, millele paigaldati poes Bike-ID rattaregistri turvakleebis. Poest lahkudes oli värsketel rattaomanikel kindel kavatsus ratas ka registrisse kanda, kuid seda ei jõutudki teha, sest 9. hommikul, mil laps rattaga kooli soovis sõita, seda enam oma endisel asukohal polnud.
Kuigi üldiselt saadakse varastatud ratastest tagasi vaid 2-3%, ei kaotanud pere lootust ning ratta ostudokumentide järgi lisati rattaregistrisse ratta raami- ja Bike-ID turvakleebise number ning netist otsiti ka pilt juurde. Rattavargusest teatati ka politseile ning lisati varguskuulutus Harku valla Facebook’i-lehele.
Juba päev hiljem nägi sama valla elanik Kristjan oma elukoha trepikoja juures seismas varasemast tundmatut jalgratast. Uus erkroheline jalgratas püüdis tähelepanu ning seostus äsjanähtud Facebook’i-postitusega. Sisestanud jalgratta raaminumbri Bike-ID otsingusse, nägi Kristjan, et ratas on tõepoolest registris varastatuks märgitud. Rakendustepoest tõmmatud Bike-ID äpiga turvakleebise QR-koodi skaneerimine kinnitas kahtlust ja Kristjan võttis ühendust läbi facebook´i Leila Krentsiga, kelle pere ratta kiiresti tagasi sai. Varga üles leidmiseks võeti ühendust ka politseiga, kes pikanäpumehe tuvastamiseks uurimist alustas.
Bike-ID jalgrattaspetsialist Marden Muugi sõnutsi saadaksegi varastatud rattaid vähe tagasi eelkõige selle pärast, et ratta omandiõigust pole võimalik tõestada ega algset omanikku üles leida. “Politseile teatab vargusest vaid 10% ohvritest ning lisaks tuleb arvestada, et ka politseisse jõuab varastatud ratastest vaid murdosa,” ütleb Muuk. “Kui jalgratas on registrisse kantud, saab selle tausta kontrollida ja varastatud ratta puhul selle omanikule tagastada ka valvas mööduja või heauskne ostja.”
Muugi sõnutsi oleks see varastele tõsine heidutus, kui ratast näiteks kuulutustelehe kaudu müües võib iga ostja taskust nutitelefoni võtta, sinna ratta andmed sisestada ja kohapeal politsei kutsuda.
