Kui sõiduauto vahetada ratta vastu, siis selgub
üsna pea, et selline muudatus võib säästa rahakotis...
Kui sõiduauto vahetada jalgratta vastu, siis selgub üsna pea, et selline muudatus võib säästa rahakotis muljetavaldava summa. Lisaks eurode säästmisele mõjub see tervislikult liikleja kehale ja vaimule.
Hoiad kokku autoga kaasnevate kulude pealt
Jalgrattaga sõites ei pea muretsema sellepärast, kui palju kulub bensiini, kas selle hind tõuseb või langeb. Ühtlasi ei pea rattaga maanteel sõites pead vaevama, millal kütust tankida.
Iga sõidetud kilomeeter kulutab paratamutult sõiduauto rehve ja pidureid. Tihtilugu võib autoremonditöökojas kuluda paarsada eurot erinevate juppide parandamisele ja vahetamisele. Lisaks tuleb autot omades meie kliimas arvestada ka rehvide vahetamisega, mis võib vahel ulatuda kuni saja euroni. Kindlasti võib eelarvesse võtta liikluskindlustuse ja aastase suurhoolduse tasu.
Kuid kui vahetada auto jalgratta vastu, võib kulude kokkuhoid olla märkimisväärne. Jalgrattad vajavad samuti hooldust, kuid need on palju väiksemad ja lihtsamini tehtavad. Lisaks on ratta remontimine kergemini õpitav ja koduste vahenditega pea igale ühele jõukohane. Jalgratast on selgelt odavam hooldada ja samuti on kaherattalise varuosad üldiselt mitu korda odavamad.
Üks väga hea jalgratas versus auto kulude kokkuhoidmise kalkulaator on leitavSIIN. Minu jaoks oli vägagi suureks üllatuseks, et suudaksin 20 aastaga lausa 250 000 eurot kokku hoida! Huvitav kuhu inimesed oma säästetud rahasid investeeriksid ja millises maailmas me täna elaksime?
Säästad jõusaali raha
Paljude jõusaalide liikmemaks küündib pea 50 kuni 100 euroni kuus. Jalgrattaga liiklemine on füüsiline tegevus ja kui valida jalgratas oma peamiseks liikumisvahendiks, siis võib jõusaalis käimise minevikku jätta. Ehk, kui läbida jalgrattaga igapäevaseid teekondi, siis ei ole vaja tingimata minna ka kallitesse trennidesse. Just seetõttu, et jalgrattaga sõitmine on hea cardio treening, mis põletab efektiivselt kaloreid. Ühtlasi sobib see tegevus noortele ja eakamatele. Seega saab ratta selga istuda ka liigeste ja ülekaalu probleemidega inimene, et tasahaaval oma liikumisharjumist taastada.
Parkimine on tasuta
Viimaste aastatega on kesklinnas ja paljudes muudes kohtades parkimise hind märgatavalt tõusnud ning seetõttu on vahel säästlikum sihtpunkti hoopis jalgratta või ühistranspordiga sõita. Sõltuvalt sellest, kus sa töötad või elad, võib parkimine võtta suurema kulu, kui esialgu tundub. Suurtes linnades nagu näiteks New York’is, Bostonis ja San Franciscos võib parkimise summa ulatuda kuni 600 euroni kuus. Samas tasub meeles pidada, et pea kõik Eestis leiduvad rattaparklad on täiesti tasuta. Autole tasuta parkimiskohta juba niisma ei leia.
Ilma rahata vaba aja veetmine
Jalgrattaga sõitmine on lisaks füüsilisele treeningule ka hea vaba aja veetmise võimalus. Kui päikesepaisteliseks nädalavahetuseks ideid napib, siis võib julgelt pakkida piknikukorvi, võta sõbrad ühes ja koos sõita linna äärde toredat päeva veetma. Lisaks saab jalgrattaga linnast väljaspool sõites rahulikult kaunist loodust vaadata ja ilma mürata segamatult linnulaulu kuulata.
Hoolitse oma jalgratta eest ise
Olulised remondid jäägu rattamehaanikule, kuid nii mõndagi saab kaherattalisel koduste vahenditega parandada. Esmalt tasub regulaarselt oma jalgratast puhastada ja õlitada. Ainuüksi selline tegevus hoiab ratast paljudest mehaanilistest probleemidest. Samuti peab kontrollima regulaarselt polte ja veenduma, et need on korralikult pingutatud. Ühtlasi tasub ära õppida ka selle, kuidas asendada ketti. Seda on vaja teha tavaliselt kord aastas, et oma jalgratta eluiga pikendada.
Samuti tasub interneti keskkonnas uurida rattaosade vahetustehingute kohta, et ei peaks poest kallima hinna eest vajalikke juppe soetama. Kellelgi võib kodus vedeleda üleliigne osa, mida võib just sinul vaja minna ning see võib samuti kokkuhoid. Näiteks Facebookis saab liituda grupiga, kus kaubeldakse rataste ja erinevate varuosadega (Jalgrattad (MÜÜK/OST/VARUOSAD). Kui kahtled pakkumises, võib alati konsulteerida mõne asjatundjaga.
Ostad vähem
Inimesed, kes sõidavad jalgrattaga poodi igapäevaseid sisseosteid tegema, on täheldanud, et nad kulutavad poes vähem raha ja soetavad mõttekamat kaupa. Kuna jalgrattaga ei saa vedada kolme suurt toidukotti, siis rattaga poodi sõites ostadki peamised asjad ning hoidud kauba ostmisest, mis hiljem leiab oma teekonna võib olla prügikastis.
Ökoloogiline jalajälg
Kuna paljud inimesed on hakanud pöörama suurt täheleapnu ökoloogilisele jalajäljele ja keskkonnaprobleemidele, siis kindlasti saab regulaarse rattasõiduga kaasa aidata rohelisema mõtteviisi levikule. Teisalt ei saasta rattaga sõitmine nii palju ka keskkonda kui näiteks autosõit. Ühtlasi on selgunud, et ratta tootmiseks kulub palju vähem materjale kui uue auto tootmiseks.
Kui sõiduauto vahetada jalgratta vastu, siis selgub üsna pea, et selline muudatus võib säästa rahakotis muljetavaldava summa. Lisaks eurode säästmisele mõjub see tervislikult liikleja kehale ja vaimule.
Hoiad kokku autoga kaasnevate kulude pealt
Jalgrattaga sõites ei pea muretsema sellepärast, kui palju kulub bensiini, kas selle hind tõuseb või langeb. Ühtlasi ei pea rattaga maanteel sõites pead vaevama, millal kütust tankida.
Iga sõidetud kilomeeter kulutab paratamutult sõiduauto rehve ja pidureid. Tihtilugu võib autoremonditöökojas kuluda paarsada eurot erinevate juppide parandamisele ja vahetamisele. Lisaks tuleb autot omades meie kliimas arvestada ka rehvide vahetamisega, mis võib vahel ulatuda kuni saja euroni. Kindlasti võib eelarvesse võtta liikluskindlustuse ja aastase suurhoolduse tasu.
Kuid kui vahetada auto jalgratta vastu, võib kulude kokkuhoid olla märkimisväärne. Jalgrattad vajavad samuti hooldust, kuid need on palju väiksemad ja lihtsamini tehtavad. Lisaks on ratta remontimine kergemini õpitav ja koduste vahenditega pea igale ühele jõukohane. Jalgratast on selgelt odavam hooldada ja samuti on kaherattalise varuosad üldiselt mitu korda odavamad.
Üks väga hea jalgratas versus auto kulude kokkuhoidmise kalkulaator on leitavSIIN. Minu jaoks oli vägagi suureks üllatuseks, et suudaksin 20 aastaga lausa 250 000 eurot kokku hoida! Huvitav kuhu inimesed oma säästetud rahasid investeeriksid ja millises maailmas me täna elaksime?
Säästad jõusaali raha
Paljude jõusaalide liikmemaks küündib pea 50 kuni 100 euroni kuus. Jalgrattaga liiklemine on füüsiline tegevus ja kui valida jalgratas oma peamiseks liikumisvahendiks, siis võib jõusaalis käimise minevikku jätta. Ehk, kui läbida jalgrattaga igapäevaseid teekondi, siis ei ole vaja tingimata minna ka kallitesse trennidesse. Just seetõttu, et jalgrattaga sõitmine on hea cardio treening, mis põletab efektiivselt kaloreid. Ühtlasi sobib see tegevus noortele ja eakamatele. Seega saab ratta selga istuda ka liigeste ja ülekaalu probleemidega inimene, et tasahaaval oma liikumisharjumist taastada.
Parkimine on tasuta
Viimaste aastatega on kesklinnas ja paljudes muudes kohtades parkimise hind märgatavalt tõusnud ning seetõttu on vahel säästlikum sihtpunkti hoopis jalgratta või ühistranspordiga sõita. Sõltuvalt sellest, kus sa töötad või elad, võib parkimine võtta suurema kulu, kui esialgu tundub. Suurtes linnades nagu näiteks New York’is, Bostonis ja San Franciscos võib parkimise summa ulatuda kuni 600 euroni kuus. Samas tasub meeles pidada, et pea kõik Eestis leiduvad rattaparklad on täiesti tasuta. Autole tasuta parkimiskohta juba niisma ei leia.
Ilma rahata vaba aja veetmine
.png)
Jalgrattaga sõitmine on lisaks füüsilisele treeningule ka hea vaba aja veetmise võimalus. Kui päikesepaisteliseks nädalavahetuseks ideid napib, siis võib julgelt pakkida piknikukorvi, võta sõbrad ühes ja koos sõita linna äärde toredat päeva veetma. Lisaks saab jalgrattaga linnast väljaspool sõites rahulikult kaunist loodust vaadata ja ilma mürata segamatult linnulaulu kuulata.
Hoolitse oma jalgratta eest ise
Olulised remondid jäägu rattamehaanikule, kuid nii mõndagi saab kaherattalisel koduste vahenditega parandada. Esmalt tasub regulaarselt oma jalgratast puhastada ja õlitada. Ainuüksi selline tegevus hoiab ratast paljudest mehaanilistest probleemidest. Samuti peab kontrollima regulaarselt polte ja veenduma, et need on korralikult pingutatud. Ühtlasi tasub ära õppida ka selle, kuidas asendada ketti. Seda on vaja teha tavaliselt kord aastas, et oma jalgratta eluiga pikendada.
Samuti tasub interneti keskkonnas uurida rattaosade vahetustehingute kohta, et ei peaks poest kallima hinna eest vajalikke juppe soetama. Kellelgi võib kodus vedeleda üleliigne osa, mida võib just sinul vaja minna ning see võib samuti kokkuhoid. Näiteks Facebookis saab liituda grupiga, kus kaubeldakse rataste ja erinevate varuosadega (Jalgrattad (MÜÜK/OST/VARUOSAD). Kui kahtled pakkumises, võib alati konsulteerida mõne asjatundjaga.
Ostad vähem
Inimesed, kes sõidavad jalgrattaga poodi igapäevaseid sisseosteid tegema, on täheldanud, et nad kulutavad poes vähem raha ja soetavad mõttekamat kaupa. Kuna jalgrattaga ei saa vedada kolme suurt toidukotti, siis rattaga poodi sõites ostadki peamised asjad ning hoidud kauba ostmisest, mis hiljem leiab oma teekonna võib olla prügikastis.
Ökoloogiline jalajälg
Kuna paljud inimesed on hakanud pöörama suurt täheleapnu ökoloogilisele jalajäljele ja keskkonnaprobleemidele, siis kindlasti saab regulaarse rattasõiduga kaasa aidata rohelisema mõtteviisi levikule. Teisalt ei saasta rattaga sõitmine nii palju ka keskkonda kui näiteks autosõit. Ühtlasi on selgunud, et ratta tootmiseks kulub palju vähem materjale kui uue auto tootmiseks.