Bike-ID tehnoloogiajuhi Risto Klauseni jaoks ei ole startupimaailma kiire ja pingeline elu...
Bike-ID tehnoloogiajuhi Risto Klauseni jaoks ei ole startupimaailma kiire ja pingeline elu midagi uut, sest selja taga on karjäär elukutselise motoringraja-sõitjana.
Risto, millal sa tsiklispordiga algust tegid?
12-aastasena, 1994. aastal sain esimese krossimootorratta ning järgmisel aastal jõudsin ka esimestele võistlustele. Aga ausalt öeldes kross ei meeldinud mulle absoluutselt ning mõni aasta hiljem kolisin asfaldi peale üle. Esimene ratas oli 125-kuubikuline Aprilia ja võistlesin Eesti meistrivõistlustel.
Ja su karjääri kõrgpunkt?
Olin korduvalt Eesti ja Balti meister nii Superbike kui Supersport 600 klassides… kuid põnevaimad olid muidugi profisõitjana veedetud aastad. Töötasin Venemaa mototiimis, mis kuulus Yamaha ja Mercedese maaletoojale. Sama firma oma on muide ka maailma suurim Mercedese esindus - Venemaa mastaabid on muidugi tohutud.
Parimaks tulemuseks sai Venemaa meistrivõistluste 2. koht. Esimesest kohast jäi muide puudu vaid pool ringi. Toona ei kasutatud võistlusmootorratastel generaatorit ja sõideti aku pealt. Mehhaanik unustas aga aku laadimata ning nii jäi mu tsikkel viimasel etapil esikohal sõites lihtsalt seisma. Spordis, nii nagu ka äris, on lisaks heale ettevalmistusele vaja ka õnne ja head meeskonda.
Tsiklisõit on vist jube ohtlik?
Ringrajal mitte nii väga. Korralikel radadel võistlemine on kindlasti ohutum kui liikluses sõitmine. Ma pole 15 võistlusaastaga isegi mitte ühtegi luud murdnud. Muide, huvitav fakt, mida keegi enamasti ei usu - mul pole isegi mootorratta juhilube. Tänaval olen vast umbes 200 meetrit sõitnud.
Kas võidusõidukogemus on ka tööl kaasas?
Jah, kindlasti. Võidusõidus on oluline kriitilistes olukordades mitte pead kaotada. Motosport nagu ka innovatsiooniäri seisneb piiride kompamises ja avastamises. Edukas on see, kes oskab olla piirile väga lähedal - ent jääda siiski õigele poole piiri. Teisalt nagu võidusõidus, on ka ärimaailmas kõik võitjad alati ka korralikult kukkunud.
Bike-ID tehnoloogiajuhi Risto Klauseni jaoks ei ole startupimaailma kiire ja pingeline elu midagi uut, sest selja taga on karjäär elukutselise motoringraja-sõitjana.
Risto, millal sa tsiklispordiga algust tegid?
12-aastasena, 1994. aastal sain esimese krossimootorratta ning järgmisel aastal jõudsin ka esimestele võistlustele. Aga ausalt öeldes kross ei meeldinud mulle absoluutselt ning mõni aasta hiljem kolisin asfaldi peale üle. Esimene ratas oli 125-kuubikuline Aprilia ja võistlesin Eesti meistrivõistlustel.
Ja su karjääri kõrgpunkt?
Olin korduvalt Eesti ja Balti meister nii Superbike kui Supersport 600 klassides… kuid põnevaimad olid muidugi profisõitjana veedetud aastad. Töötasin Venemaa mototiimis, mis kuulus Yamaha ja Mercedese maaletoojale. Sama firma oma on muide ka maailma suurim Mercedese esindus - Venemaa mastaabid on muidugi tohutud.
Parimaks tulemuseks sai Venemaa meistrivõistluste 2. koht. Esimesest kohast jäi muide puudu vaid pool ringi. Toona ei kasutatud võistlusmootorratastel generaatorit ja sõideti aku pealt. Mehhaanik unustas aga aku laadimata ning nii jäi mu tsikkel viimasel etapil esikohal sõites lihtsalt seisma. Spordis, nii nagu ka äris, on lisaks heale ettevalmistusele vaja ka õnne ja head meeskonda.
Tsiklisõit on vist jube ohtlik?
Ringrajal mitte nii väga. Korralikel radadel võistlemine on kindlasti ohutum kui liikluses sõitmine. Ma pole 15 võistlusaastaga isegi mitte ühtegi luud murdnud. Muide, huvitav fakt, mida keegi enamasti ei usu - mul pole isegi mootorratta juhilube. Tänaval olen vast umbes 200 meetrit sõitnud.
Kas võidusõidukogemus on ka tööl kaasas?
Jah, kindlasti. Võidusõidus on oluline kriitilistes olukordades mitte pead kaotada. Motosport nagu ka innovatsiooniäri seisneb piiride kompamises ja avastamises. Edukas on see, kes oskab olla piirile väga lähedal - ent jääda siiski õigele poole piiri. Teisalt nagu võidusõidus, on ka ärimaailmas kõik võitjad alati ka korralikult kukkunud.